Ma vaatasin et foorumis pole muusikanurka

Siia saab siis igaüks lisada endale meeldivad palad, mida on soovi ka teistega jagada. Mina alustan:

http://www.youtube.com/watch?v=UfYovzYN8ZU James Horner - Wallace Courts Murron

http://www.youtube.com/watch?v=-0O78AkAY6E Hans Zimmer - A Small Measure of Peace

Täitsa lõõgastav wärk, ma leian...

Hetkel kuulan Nõmme Raadiot. Sealt tuleb parajasti "Nõmme Raadio lõunatund".

Klassikalist rokki saab muidu ka otse netist kuulata http://www.sky.fm/play/classicrock

Ma kuulan sealsamast http://www.sky.fm pealt praegu põhiliselt klassikalist kanalit. http://www.sky.fm/play/classical

Play-list võib jääda tõsisemale musagurmaanile ehk natuke piiratuks, selles mõttes et kui pidevalt ühte kanalit jutti kuulata, siis mingil hetkel hakkavad palad korduma, aga minu jaoks mugav lihtsalt taustaks mängima klõpsata kui parajasti netis mässan näiteks. Seal on tegelikult üle kolmekümne erineva muusikastiili kanali kokku, peaaegu igale maitsele midagi.

http://www.nommeraadio.ee/meediapank/jarjejutud/alfred/

Siin saab kuulata meie oma rahvusliku kangelase hr. Alfred Käärmanni kuldaväärt teoseid.

Teksti lugemine ja muusikaline arranzheering on hr. Margus Lepa tehtud. Soovitan.

Nõmme Raadio pikalt maas olnud lehel on jälle saadaval palju harivat materjali, ka Alfred Käärmani teosed:
http://www.nommeraadio.ee/meediapank.php

Nägin ja kuulasin.

Napp koosveedetud aeg Alfrediga kuulub minu jaoks esikolmikusse nendest mälestustest, mida kirkana säilitatakse kogu eluks. Ta on jäänud minu jaoks sinna vaba mõtte, julguse, väärikuse, eneseohverduse ja kõige selle sümboliks, mida positiivset on varasemad põlvkonnad meile pärandanud. Julgen arvata, et ma pole ainus, kellele Alfred sedasi meelde on jäänud.

Sellega seoses, head kaasvõitlejad, tahan siin teiega jagada üht väikest mõtteidu.

Igal pool maailmas püstitatakse sambaid suurtele oma rahva poegadele, nimetatakse nende järgi väaljakuid, parke ja tänavaid. Seda tehakse eesmärgiga jäädvustada nende mälestust võimalikult väljapaistvates kohtades, et mitte ainult oma uus põlvkond, vaid ka saabuvad külalised hoomaksid, kes siin kunagi suuri tegusid teinud on.

Alfred ei igatsenud kuulsust. Tema elas oma elu alati iseendaks, lihtsaks eesti meheks jäädes, võibolla isegi iseenesele lõpuni teadvustamata, et kandis endas selle lihtsa mehe parimaid võimalikke väärtusi, olles teataud mõttes Kalevipoeg, idee mis on lasknud meie rahval ellu jääda läbi arvukate sõdade ja vallutuste.

Ma arvan, et meie väikese metsarahva jaoks ei ole Alfredi mälestus väiksema tähtsusega, kui Washington ameeriklastele või Napoleon prantslastele. Erinrvus on selles, et meie pole kunagi tahtnud võõraid maid vallutada, ega suuri valitsejaid lahingutes võita. Meie taotlus läbi aegade on olnud jääda nendeks, kes me oleme. Nii ei oleks kohane Alfredi mälestust jäädvustada matkides suurte rahvaste traditsioone.

Järgmine pilt: Väike metsavälu kuskil Lõuna- Eestis, näiteks Karula või Ähijärve kandis. Alfredi metallist kuju, seljakott seljas, tema tuntud nokats peas, relv õlal suundumas võpsikusse.


See poleks meie taotlus end ja oma kangelasi väljapoole eksponeerida. Küll oleks aga see heaks kokkusaamiskohaks neile, kes Alfredi pärandit hindavad ja seda edasi kannavad. Alfred poleks tahtnud mingeid pidustusi enda umber aga pidas ta lugu kokkusaamistest mõttekaaslastega. Mul on kahju, et ma ei jõudnud tema juurde nii sageli, kui oleks tahtnud, saaks aega tagasi keerata...

Mida arvate, teeks ära! Ei mingeid suuri kampaaniaid, paneme ise vaikselt rahad kokku, ehk leidub ka mõni kujur, kes ise Alfredi tundis?

Väärt mõte.